Ammune lillelaadal kaupleja: mul on hinnad täpselt samad nagu aasta tagasi

Täna Türi lillelaadal osteldes polnud eurose mündiga suurt midagi teha. Kõige odavam oli tillitaim, mis maksis 40 senti, kapsataim maksis 60 senti. Võõrasema ja mõne taime sai siiski veel euroga kätte, kuid mitte tomati- ega kurgitaime.

Tomatitaime hinnad algasid kahest eurost, kuid mõni müüja küsis ka kolm eurot. Kurgi- ja paprikataimed olid samas hinnaklassis. Maasikaistikute hinnad jäid sammuti paari euro kanti.

Sõstrapõõsa sai kätte kümne euroga, kuid õuna-, ploomi- või kirsipuu eest tuli välja käia 30 ja rohkem eurot.

Tartumaa taimekasvataja Kairi Kliimand on Türi lillelaadal kaubelnud juba 15 aastast. Seda nimetab ta Eesti parimaks taimelaadaks, millele pakuvad konkurentsi eelmisel nädalavahetusel olnud Luige laat ja järgmisel nädalavahetusel tulev Jäneda laat.

Kliimand tõdes, et nagu kõik hinnad, on ka taimed kallimaks läinud, kuid mitte tänavu. «Mul on tänavu kõik hinnad täpselt sama suured nagu aasta tagasi,» lisas ta.

Samas märkis Kliimand, et väljaminekud on suurenenud. Oma osa on selles külmal kevadel, mistõttu on tulnud kasvuhoonet tavapärasest rohkem kütta. Tuntavalt on aastaga kallinenud ka seemned ja turvas.

Kliimand usub, et järgmisel aastal on hinnad praegusest siiski kõrgemad.

Tänavuse kevade kohta Kliimandi suust head sõna ei kuule. Külma tõttu tuleb kasvuhooneid rohkem kütta, aga et päikest pole, siis hakkavad taimed välja venima. Kuna seni on ilmad väga jahedad olnud, siis pole inimesed ka taimi ostnud.

Nüüd on Kliimandi arvates siiski tagumine aeg taimed koju viia. Kasvuhoonesse võib taimi kindlasti juba istutada, tuleb lihtsalt öökülmade ajal kurgid kattelooriga katta. Õue kurke veel istuda ei saa,» lisas ta.

Türi lillelaadal on Kliimand asunud enamasti ühe ja sama koha peal, et püsikliendid teda kergesti üles leiaksid. Ta sõnul müüvad taimemüüjad lisaks taimedele ka usaldust, sest ega kohapeal saa keegi kindlaks teha, kas see ikka on sama taim, mida müüja ütleb, või on viljad ja õied hoopis midagi muud.

Türi lillelaada peakorraldaja Pille Marrandi sõnas, et kui kõik letid ritta panna, siis oleks neid kolm ja pool kilomeetrit. Taimemüüjate lette on poolteist kilomeetrit, kuid nende platsid on tavapärasest sügavamad. Müüjatele jagas Marrandi enne eilset välja 1700 käepaela, mis annab aimu, kui palju on sel nädalavahetusel üksnes müüjaid kevadpealinnas.

Marrandi ennustas, et nagu eelmistel aastatel, käib kolme päeva jooksul laadalt läbi 40 000 inimest, mis teeb 10 000 inimest rohkem, kui Järvamaal on elanikke.

Juba enne üritust oli reisibüroode kaudu pileti ostnud tuhat välismaalast. Peale ostjate on ka müüjaid välismaalt. Läti roosikasvatajad on Türil käinud juba aastakümneid, kuid seekord tuldi lillesibulaid müüma ka Hollandist.

Marrandi sõnul polegi korraldajate eesmärk mitte niivõrd laadalisis üllatada, kui hoida kvaliteeti.

Taimede kõrval on alati aukohal olnud käsitöö, kuid seda on seekord natuke vähem ja sellest vabanenud ruumi on endale haaranud aiatehnika.

Kohal on mammograafibuss ja saab lasta ennast vaktsineerida.

Ka Pille​ Marrandi ütles, et lillelaada üks trumpe on staažikad müüjad, keda ostjad usaldavad. Sama olulised on ka müüja nõuanded, kuidas taimega edasi käituda.

Tänavuse moetaime nimetamisega jäi Marrandi hätta. «Valik väga lai, nii et igaüks leiab just endale sobiliku taime, kuid olen tähele pannud, et hortensiad on meie aedades varasemast rohkem,» lausus ta.